Ostoskorisi on tyhjä!
Laialehine seahernes (püsik-lillhernes) Roosa pärl Lathyrus latifolius
Lathyrus latifolius
Aprill. I dekaadil külvatakse seemned istikute saamiseks. Võib külvata poolsooja lavasse, kütmata kasvuhoonesse. Külmadega (alla 0°С) on vaja seemikuid kindlasti katta. Lillhernes on suurte seemnetega kultuur, seega vajab potti läbimõõduga 8-10 cm ja sügavusega vähemalt 6 cm. Seemned külvatakse 10 mm sügavusele. Õhutemperatuuril 14…16°С ilmuvad tõusmed 7-10 päevaga. Istikuid kastetakse pidevalt ja väetatakse iga 10 päeva tagant. Soovitav on kasutada 1liitri vee kohta kompleksväetisi 2 g, nitrofoskat 3 g, asofoskat 2 g. Segada korralikult ja kasta. Niipea kui maa on sulanud, võib külvata ka avamaale. Maa valmistatakse ette sügisel. Kui maa pole 2 aasta saanud orgaanilist ja lubiväetist, siis tuleb 1 m2 – le anda ämber kõdusõnnikut või komposti ja liivasele pinnasele lupja 200 g/m2 , raskele, savisele või turbamullale aga 300 g/m2. Kompost ja lubi segatakse mullaga ja kaevatakse läbi. Ettevalmistatud kohta (ümber lehtla või muu piirde) tehakse 3-5 cm sügavused vaokesed, kuhu antakse kompleksväetisi: nitrofoskat 50 g/m2, asofoskat 30 g/m2. Kui plaanitakse külvata 2 või rohkem rida, siis ridade vahekaugus peab olema 15-20 cm. Ka siin tuleb väetis ühtlaselt laiali külvata, reha või kõplaga mullasse segada. Enne külvi peab muld olema niiske. Külvatakse 4-5 cm vahedega, peale pannakse mulda, liiva, komposti, kõdusõnnikut või turvast (kihi paksus 2-3 korda suurem seemnete läbimõõdust). Muld tihendatakse. Külve võib ka kilega katta . Tõusmed ilmuvad umbes 2 nädala pärast.
Mai. Niipea kui muld soojeneb (tavaliselt 10. mai paiku), võib 2 nädalat karastatud istikud maha istutada. Lillhernes talub kevadist öökülma kuni -4°С. Maa valmistatakse ette sügisel (kui seda ei tehtud, siis teha nii nagu eelnevas lõigus). Kõrgekasvulistele sortidele võib orgaanilise väetise annuseid suurendada kuni 2 ämbritäieni jooksva meetri kohta, eriti just liivase pinnase puhul. Sel juhul kaevata veel teist korda ümber. Kõrgekasvuliste sortide istutusauku anda 5 g asofoskat või 10 g /jm; madalatele sortidele 50 g/m2. Kuivade ilmadega istutatakse taimed maha vara hommikul või peale kella 17. Paremaks juurdumiseks on soovitav 2 tundi enne istutamist taimi kasta. Istutusauku antakse ka vett ja taim istutatakse koos mullapalliga. Peale puistatakse kuiva mulda. Istutatud taimed on soovitav katta kilega. Järgmine kord kastetakse 2-4 päeva pärast. 20. kuupäeva paiku harvendada või istutada taimed üksteisest 20 cm kaugusele, muidu nad venivad välja, areng peatub, hiljem on ka õitsemine viletsam.
Juuni. Väetatakse iga 10-12 päeva tagant, alates 4.-5. päevast peale väljaistutamist või harvendamist. Esimesel väetamisel kasutatakse ammooniumnitraati 10-15 g 10 l vee kohta, mis antakse 1 ruutmeetri või 3 jm kohta. Edaspidi väetatakse kompleksväetistega : kas asofoskat 25-30 g, nitrofoskat 50 g või Kemira Universali 40 g koos 10-15 g ammooniumnitraadiga (kõik kogused on 10 l vee ja sama pinna kohta). Väetised lahustatakse vees. Täiskasvanud taimi väetatakse orgaaniliste väetiste lahustega veisesõnnik (1:10), kanasõnnik (1:20) või niidetud rohi (nõges jt), neile lisatakse ka mineraalväetist. Arenguks ja rikkalikuks õitsemiseks on kindlasti vaja kasta, palavate ilmadega on soovitav teha seda varahommikul või õhtul peale 17-18. Vesi peab sattuma juurte piirkonda (vähemalt 20 cm sügavusele). Kui taimed kasvavad rasketel savi ja liivsavimuldadel , tuleb kasta harva, kuid rikkalikult. Kergel mullal, eriti liivasel, kasta sageli, kuid korraga vähem. Kasulik on taimede ümbrus katta mult ðiga – turba, kõdusõnniku, komposti või niidetud rohuga, kihi paksus 3-5 cm. Juunis ilmuvad üheaastased ning samuti mitmeaastased umbrohud, seepärast tuleb alustada rohimisega. Hea on teha seda koos kobestamisega pärast kastmist või vihma. Kui istutasite või külvasite lillherne ilma tugedeta, siis nüüd on viimane aeg need kohale panna. Lillherne toed peavad olema vastupidavad, kõrgus 1,5-2 m, tugede vahele tõmmata 10-15 cm vahedega traadid või kasutada hoopis jämedasilmalist võrku.
Juuli. Jätkatakse kastmise ja väetamisega. Orgaanilise väetise lahusele lisada 15 g topeltsuperfosfaati ja kaaliumsulfaati. Esimeses dekaadis harvendatakse lõplikult aprillis külvatud ja mai lõpus harvendatud taimed. Õitsemise stimuleerimiseks lõigatakse närbunud õied ära, juhul kui te muidugi ei plaani seemneid koguda. (ärge unustage, et kui jätate viljad alles, siis sellega te lühendate õitsemist ja taime eluiga).
August. Jätkatakse kastmise, väetamise, rohimisega. Kuiva ilmaga ärge unustage peale kastmist mulda kobestada. Lillhernes on isetolmleja, kuid seemneid annab vaid soojal ja kuival suvel, sest niiskete ilmadega pudenevad õied maha. Kui aga kaunad on moodustunud, siis nende valmimist saab kiirendada, näpistades taimede ladvad ja külgvõrsed ära. Korjake ära juba kuivama hakanud kaunad, muidu need avanevad ja seemned paiskuvad laiali. Kogutud kaunad pange kasti või korvi asetatud paberi peale ja kuivatage soojas ventileeritavas kohas.
September. Kui unustasite augustis väetada, siis andke nüüd fosfor- ja kaaliumväetisi. Veise- (1:10) või linnusõnniku (1:20) ämbritäiele lahusele lisage 15 g topeltfosfaati ja kaaliumsulfaati. Kuivade ilmadega ärge unustage kasta. Kõikide hooldusreeglite täitmisel õitseb lillhernes kaua, kuni tugevate sügiseste külmadeni (-4°С).
Oktoober. Valmistage ette koht kevadise külvi ja istutuse tarbeks. Püsik-lillherne taime ümber kuhjatakse 15-20 cm kõrguselt mulda, võrsed võetakse tugedelt maha ja pannakse kuhjatud mullale peale (kevadel lõigatakse ära). Kui oktoober on soe, siis võib talve tulekuks valmistuda ka hiljem, novembris.
HAIGUSTE JA KAHJURITE TÕRJE.
Lillhernel on haigusi harva. Seemikutel esineb tõusmepõletikku, täiskasvanud taimedel pruunlaiksust ja ebajahukastet. Kahju võivad tekitada maasika õielõikaja ja mõned lehetäiliigid. Tõusmepõletiku ja pruunlaiksuse vastu aitab preparaat „Hom“ (40 g 10 l vee kohta). Putukate vastu aitab preparaat „Iskra“ või „Fütoverm“ (2 ml 1l veele, 1 l lahust 10 m2 pinna kohta) . Jahukaste ennetamiseks pritsitakse enne õitsemist topaasiga (4 ml 10 l veele, 1 l lahusega saab pritsida 8 m2).
Mai. Niipea kui muld soojeneb (tavaliselt 10. mai paiku), võib 2 nädalat karastatud istikud maha istutada. Lillhernes talub kevadist öökülma kuni -4°С. Maa valmistatakse ette sügisel (kui seda ei tehtud, siis teha nii nagu eelnevas lõigus). Kõrgekasvulistele sortidele võib orgaanilise väetise annuseid suurendada kuni 2 ämbritäieni jooksva meetri kohta, eriti just liivase pinnase puhul. Sel juhul kaevata veel teist korda ümber. Kõrgekasvuliste sortide istutusauku anda 5 g asofoskat või 10 g /jm; madalatele sortidele 50 g/m2. Kuivade ilmadega istutatakse taimed maha vara hommikul või peale kella 17. Paremaks juurdumiseks on soovitav 2 tundi enne istutamist taimi kasta. Istutusauku antakse ka vett ja taim istutatakse koos mullapalliga. Peale puistatakse kuiva mulda. Istutatud taimed on soovitav katta kilega. Järgmine kord kastetakse 2-4 päeva pärast. 20. kuupäeva paiku harvendada või istutada taimed üksteisest 20 cm kaugusele, muidu nad venivad välja, areng peatub, hiljem on ka õitsemine viletsam.
Juuni. Väetatakse iga 10-12 päeva tagant, alates 4.-5. päevast peale väljaistutamist või harvendamist. Esimesel väetamisel kasutatakse ammooniumnitraati 10-15 g 10 l vee kohta, mis antakse 1 ruutmeetri või 3 jm kohta. Edaspidi väetatakse kompleksväetistega : kas asofoskat 25-30 g, nitrofoskat 50 g või Kemira Universali 40 g koos 10-15 g ammooniumnitraadiga (kõik kogused on 10 l vee ja sama pinna kohta). Väetised lahustatakse vees. Täiskasvanud taimi väetatakse orgaaniliste väetiste lahustega veisesõnnik (1:10), kanasõnnik (1:20) või niidetud rohi (nõges jt), neile lisatakse ka mineraalväetist. Arenguks ja rikkalikuks õitsemiseks on kindlasti vaja kasta, palavate ilmadega on soovitav teha seda varahommikul või õhtul peale 17-18. Vesi peab sattuma juurte piirkonda (vähemalt 20 cm sügavusele). Kui taimed kasvavad rasketel savi ja liivsavimuldadel , tuleb kasta harva, kuid rikkalikult. Kergel mullal, eriti liivasel, kasta sageli, kuid korraga vähem. Kasulik on taimede ümbrus katta mult ðiga – turba, kõdusõnniku, komposti või niidetud rohuga, kihi paksus 3-5 cm. Juunis ilmuvad üheaastased ning samuti mitmeaastased umbrohud, seepärast tuleb alustada rohimisega. Hea on teha seda koos kobestamisega pärast kastmist või vihma. Kui istutasite või külvasite lillherne ilma tugedeta, siis nüüd on viimane aeg need kohale panna. Lillherne toed peavad olema vastupidavad, kõrgus 1,5-2 m, tugede vahele tõmmata 10-15 cm vahedega traadid või kasutada hoopis jämedasilmalist võrku.
Juuli. Jätkatakse kastmise ja väetamisega. Orgaanilise väetise lahusele lisada 15 g topeltsuperfosfaati ja kaaliumsulfaati. Esimeses dekaadis harvendatakse lõplikult aprillis külvatud ja mai lõpus harvendatud taimed. Õitsemise stimuleerimiseks lõigatakse närbunud õied ära, juhul kui te muidugi ei plaani seemneid koguda. (ärge unustage, et kui jätate viljad alles, siis sellega te lühendate õitsemist ja taime eluiga).
August. Jätkatakse kastmise, väetamise, rohimisega. Kuiva ilmaga ärge unustage peale kastmist mulda kobestada. Lillhernes on isetolmleja, kuid seemneid annab vaid soojal ja kuival suvel, sest niiskete ilmadega pudenevad õied maha. Kui aga kaunad on moodustunud, siis nende valmimist saab kiirendada, näpistades taimede ladvad ja külgvõrsed ära. Korjake ära juba kuivama hakanud kaunad, muidu need avanevad ja seemned paiskuvad laiali. Kogutud kaunad pange kasti või korvi asetatud paberi peale ja kuivatage soojas ventileeritavas kohas.
September. Kui unustasite augustis väetada, siis andke nüüd fosfor- ja kaaliumväetisi. Veise- (1:10) või linnusõnniku (1:20) ämbritäiele lahusele lisage 15 g topeltfosfaati ja kaaliumsulfaati. Kuivade ilmadega ärge unustage kasta. Kõikide hooldusreeglite täitmisel õitseb lillhernes kaua, kuni tugevate sügiseste külmadeni (-4°С).
Oktoober. Valmistage ette koht kevadise külvi ja istutuse tarbeks. Püsik-lillherne taime ümber kuhjatakse 15-20 cm kõrguselt mulda, võrsed võetakse tugedelt maha ja pannakse kuhjatud mullale peale (kevadel lõigatakse ära). Kui oktoober on soe, siis võib talve tulekuks valmistuda ka hiljem, novembris.
HAIGUSTE JA KAHJURITE TÕRJE.
Lillhernel on haigusi harva. Seemikutel esineb tõusmepõletikku, täiskasvanud taimedel pruunlaiksust ja ebajahukastet. Kahju võivad tekitada maasika õielõikaja ja mõned lehetäiliigid. Tõusmepõletiku ja pruunlaiksuse vastu aitab preparaat „Hom“ (40 g 10 l vee kohta). Putukate vastu aitab preparaat „Iskra“ või „Fütoverm“ (2 ml 1l veele, 1 l lahust 10 m2 pinna kohta) . Jahukaste ennetamiseks pritsitakse enne õitsemist topaasiga (4 ml 10 l veele, 1 l lahusega saab pritsida 8 m2).
Loe rohkem: KASVATAME LILLHERNEST !
Physical Characteristics.
Perennial Climber growing to 2m by 2m at a fast rate. It is hardy to zone 5 and is not frost tender. It is in flower from July to September, and the seeds ripen from August to October. The flowers are hermaphrodite (have both male and female organs) and are pollinated by Bees. It can fix Nitrogen. We rate it 1 out of 5 for usefulness. The plant prefers light (sandy), medium (loamy) and heavy (clay) soils. The plant prefers acid, neutral and basic (alkaline) soils. It can grow in semi-shade (light woodland) or no shade. It requires dry or moist soil and can tolerate drought.
Habitats and Possible Locations Meadow, Woodland, Sunny Edge, Dappled Shade, Shady Edge, Ground Cover. Cultivation details An easily grown plant, succeeding in any moderately good garden soil, whether acid or alkaline. Prefers a position in full sun but tolerates part day shade. Succeeds in dry soils and is drought tolerant when established. Grows well on dry slopes. Plants can be grown in quite coarse grass, which can be cut annually in the autumn. Plants are hardy to at least -10°c. A very ornamental plant, there are many named varieties. It is fast-growing and, when in a suitable position, can become invasive. Plants climb by means of tendrils. Resents root disturbance and can take a year or two to settle down after being moved. This species has a symbiotic relationship with certain soil bacteria, these bacteria form nodules on the roots and fix atmospheric nitrogen. Some of this nitrogen is utilized by the growing plant but some can also be used by other plants growing nearby. Propagation Pre-soak the seed for 24 hours in warm water and then sow in early spring in a cold frame. When they are large enough to handle, prick the seedlings out into individual pots and plant them out in the summer. If you have sufficient seed, then it can also be sown in situ in mid spring. Division in spring. It may not transplant well so care should be taken.
Чина широколистная, или крупноцветковая — Lathyrus latifolius L. = Lathyrus megalanthus.
Многолетнее декоративное растение из Юго-Восточной Европы, введено в культуру еще в XVI веке. Растет по опушкам леса и в кустарниках на юге европейской части России и в Крыму. Эту декоративную многолетнюю травянистую лиану часто называют многолетним душистым горошком. Хотя они и вправду близкие родственники, цветы этой чины, к сожалению, лишины запаха.
Многолетнее травянистое растение. Стебли до 200-400 см длиной, лазающие, к опоре прикрепляются с помощью усиков. Листья с одной парой продолговато-овальных, снизу беловатых листочков. Цветки крупные, ярко-розово-карминовые или белые, собраны по 3-10 в рыхлые, кистевидные соцветия, расположенные в пазухах листьев. Цветет с июня 80-90 дней. Мощный рост, густооблиственные побеги и обильное красочное цветение позволяют чине конкурировать даже с клематисами. Жаль только, она не может похвастаться многообразием окрасок, но полная розовая гамма тоже весьма привлекательна. Размножают семенами и делением куста. Впрочем, она плохо переносит пересадку во взрослом состоянии, лучше приживаются однолетние сеянцы. Семена скарифицируют, пытаясь процарапать твердую оболочку, или ненадолго намачивают в небольшом количестве воды, только чтобы набухли. Растение зимостойко до -29 град. Зимует без укрытия. Чина может стать украшением сада, если высадить ее на газоне или у стены дома. Из нее можно соорудить живые гирлянды и конусы в цветниках, цветущие стенки и ширмы.
Размножение: семена довольно крупные. покрытые плотными оболочками. При целостности покровов сохраняют всхожесть до 10 лет даже при комнатной температуре. При нарушении оболочки семена погибают в течение года. Для проращивания необходима скарификация (нарушение покровов семян). Наиболее простой метод - намачивание в теплой, почти в горячей воде. Набухшие или проклюнувшиеся семена высаживают либо на постоянное место, либо подращивают в горшках. Сеянцы неприхотливы, развиваются быстро. Вегетативные методы размножения сложны и на практике применяются редко. Корневая система глубокая. разветвленная, что затрудняет пересадку.
Использование: для вертикального озеленения, в групповой посадке на газоне при наличии опоры, в срезке для маленьких букетиков.
Kaunis monivuotinen köynnös jolla helmiäishohtoiset vaaleanpunaiset kukat. Rehevä ja runsaskukkainen. Kotoisin keski- ja eteläeuroopasta, myös leviinneenä pohjoisamerikassa. Aurinko-puolivarjo. Kukinta: Kesäkuu - Syyskuu. Esikasvatetaan. Leikkokukka. Korkeus: 180-300 cm.
Eng.: Lathyrus "Pink Pearl", Perennial sweet pea, perennial peavine, broad-leaved everlasting-pea, perennial pea, everlasting pea. Suom.: Ruusunätkelmä, tarhanätkelmä. Sven.: Rosenvial, rosenluktärt. Bot. syn.: Lathyrus megalanthus.
